FSC.org
ISO 9001     ISO 14001

Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa

Nõuandeid metsauuenduseks

Maapinna ettevalmistamine

Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist.

Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.

Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000-3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.

Külv

Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud.

Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras.

Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga.

Taimede valik

Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel.

Istutatavad taimed jagunevad kaheks taimetüübiks:

  • paljasjuursed taimed
  • suletud juurekavaga taimed

Paljasjuurne taim on 1-2-aastane seemnest kasvatatud taim (seemik) või 3-4-aastane ühel korral ümber istutatud taim (istik). Taimede transportimisel peavad paljasjuursed taimed olema kaitstud kuivamise eest.

Suletud juurekavaga taim on 1-2-aastane eraldi konteineris või kasvatuskastis seemnest kasvatatud taim. Taime juurestik on ümbritsetud turbasubstraadiga. Metsa istutamiseks transporditakse suletud juurekavaga taimi kasvatuskastides või transpordipakendites, vältimaks turbamätta läbikuivamist.

Kvaliteetne taim on:

  • roheliste okastega
  • selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga
  • mehhaaniliste vigastusteta
  • sirge tüvekesega
  • niiske turbamättaga, ühekaupa turbamättas (suletud juurekavaga taim)

Paljasjuurseid taimi sobib istutada viljakatele, parasniisketele kasvukohtadele.
Suletud juurekavaga taimi sobib istutada vähem viljakatele kasvukohtadele ja/või ette valmistatud maapinnale.

Istutamine

Paljasjuurse taime istutamisel tuleks kasutada labidat või maakirvest. Suletud juurekavaga taime puhul tuleks kasuta maakirvest või istutustoru.

Labidaga istutamine

  • kaeva maasse taime juurekavale vastav auk
  • kobesta augu põhjas muld
  • aseta taim istutusaugu keskele
  • laota taimejuured laiali
  • hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga
  • tihenda pinnas taime ümber
  • kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult – taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla
  • istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa

Istutamine maakirvega

  • löö maakirves istutamiseks sobivas kohas maasse
  • kobesta augus olev muld – augu tegemisel arvesta juurestiku suurust
  • võta taim ja tõmba kirvevart enda poole nii, et tekiks taimele sobiv auk. Hoia mulda kirvega kinni ja aseta taim auku ning tõsta siis sobivale kõrgusele nii, et taime juurekael jääks kuni paar sentimeetrit maapinnast kõrgemale
  • tõsta kirves üles ja lükka muld kirvega tagasi juurte ümber, seejärel suru muld jalaga kinni ning kontrolli, et taim oleks kindlalt istutusaugus

Istutamine istutustoruga

  • suru istutustoru maasse sobiva sügavuseni
  • pane taim torusse
  • ava jalaga vajutades istutustoru teravik
  • tõsta toru spiraalselt keerates maast üles nii, et muld ei jääks toru teraviku külge
  • tihenda muld taime ümber
  • sule toru teravik ja võta vaba käega uus taim, samal ajal vali uus istutuskoht
  • jälgi, et taim jääks istutamisel paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida turbamätta läbikuivamist

Üldisi näpunäiteid

  • hoia paljasjuurseid taimi kottides nii lühikest aega kui võimalik
  • ära jäta taimi päikese kätte
  • lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim
  • tõrju heintaimi istutatud puutaime ümbert
  • ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta reljeefi madalaimale osale, kuhu võib koguneda vesi
  • võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, sest kännu või kivi lähedusse istutatud taim saab osa öösel eralduvat soojuskiirgusest ning kannatab seetõttu vähem külma
  • vali õige istutusaeg – istuta kevadel, siis jõuavad taimed juurduda
  • hiliskülmaohu korral istuta reljeefi kõrgemale osale
  • istuta kohrutusohtlikule alale suuri paljasjuurseid taimi
  • kärbi enne istutamist liiga pikki juuri
  • jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali, tee taime juurestikule sobiv auk
  • ära istuta taimi kaldu
  • tihenda muld taime ümber

Loodusliku uuenduse ja metsakultuuride hooldamise peamiseks eesmärgiks on puukestele soodsate kasvutingimuste loomine ning liigilise koosseisu reguleerimine. Puukeste peamisteks konkurentideks valguse ning toitainete omastamisel on rohttaimed. Juunis-juulis on õige aeg niita või kitkuda puukeste ümbert kasvu takistavad rohttaimed. Sügisel tuleb puukesed vabastada kulust. Rohttaimede tõrjet tuleb teha seni, kuni puukesed on rohurindest välja kasvanud. Sõltuvalt kasvukohast ning hooldamisest kasvavad puukesed rohurindest välja 2-4 aastat. Loodusliku uuenduse häiludesse ja metsakultuuride hukkunud osadele on vajalik taimi juurde istutada. 3-4 aasata vanusesse metsakultuuri on soovitatav istutada 4-5 aasta vanuseid istikuid.

allikas: riigimetsa majandamise keskuse koduleht (http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/taimed/nouandeid-metsauuenduseks)

28.04.2014